Kuu kokkuvõte, ehk olen netoväärtusega ilusti graafikus

20180429_183638_0001886017349.png

Käes on jälle minu lemmikaeg, ehk kuu kokkuvõtete tegemise aeg! See kuu katsetasin Barefoot Investori ämbritelaadset toodet, ehk jätsin kuu alguses kaardikontole täpselt pool netopalka ning üritasin sellega toime tulla. Täpipealt tulin ka! Varem olen jätnud kaardikontole mõned sajad ning summat pigem tunde järgi jälginud, mis samuti töötab, aga niimoodi sendi pealt pooleks on põnevam. 🙂 Kõik lisandunud sissetulekud – stipp, dividendid jne – läks ka kaardikontost mööda, ehk üritasin rangelt hoida kulusid just poole palgatulu raames.

Dividendidest rääkides oli maarjamaal ju teised jõulud, ehk oma mündikesi kolistasid mu kukrusse nii Kaubamaja kui LHV. Iga kuu kukub väike panus ringiratast kas Nike’ilt, Starbucksilt või Statoililt, millega koos oli dividenditulu aprillis kokku 65 eurot. Kütsin sellele lisaraha otsa ning võtsin ilusa portsu Kaubamaja aktsiaid juurde. Natuke nukker on vaadata küll, et soetushind enam 6 euro juures pole, vaid hoopis 8 kanti kisub, aga üritan siis mitte sellistesse arvudesse ära armuda.

Kulude poolelt lubasin kuu aega kooliasjadega koopas elada, aga “plaanivälised” kulud said mind kätte sellegipoolest. Üldse niimoodi pikemas plaanis oma rahaasju jälgides saad aru, et lisakulusid tekib paarisaja euro ringis täiesti regulaarselt iga kuu – lihtsalt seletus on vastavalt olukorrale erinev. Näiteks pulmaasjadest viskasime avalduse perekonnatoimingute osakonda sisse (see vist ongi romantika 😀 ) ja maksime ära riigilõivu. Samuti võtsin ennast kokku ning ostsin ära kleidikanga, mis oli juba iseenesest nii kallis, et omaette oiates mõtlesin neile tossudele, mis selle asemel saaks.

Pildiotsingu 5 year engagement gif tulemus

Veel veetsime ligi nädala Saaremaal, mis praegu on küll optimaalse hinna-kvaliteedi suhtega – inimesi on vähe, loodus ja ilmad imeilusad ning hinnad ka veel talviselt maas. Samuti hakkasid meie koeral varbavahed sügelema, mille peale otsustasime vastutustundlike loomaomanikena igaks juhuks arstil ära käia. Lahkusime 120 eurot vaesemana ning kontimurdva kohustusega mitu korda päevas koera varbavahesid mingi vastikult haiseva lapiga puhastada. Vaimustunud polnud ei meie ega koer.

Kuna lõpuks hakkab tekkima lootus, et püsivat lund enam paaril lähikuul maha ei tule, võtsime ette suverehvide ostu ning allapaneku. Sellele oleks peaaegu lisandunud veel ilukilpide kulu, sest üks neist sai teeninduses kehvalt peale pandud ning oleks napilt plehku pannud. Esimest korda uute rehvidega kruusateele sõites nägin äkki tahavaatepeeglis vilksamisi rõõmsalt kraavi poole põrklevat hõbedast ketast – ikka eide käest veeresin ja taadi käest veeresin ja *PLÄRTS*. Kättpidi mingi väljaulatuva puujuurika küljes rippudes sain selle kevadiselt pilgeni kraavi keskelt isegi kätte ning omal jõul tagasi ka pandud. Olin päris rahul. 😀

Järgnevatel kuudel ootavad taas regulaarsed pulmakulud, samuti tahaks näiteks koormustestile minna, ehkki selle hinnad võtavad esiteks ikka kokutama. Möödunudtalviste suusasurmadega on mul tekkinud lausa (ilmselt ebaratsionaalne) hirm ennast viimse piirini pingutada, kuigi ühtegi põhjust mingeid tervisehädasid karta ei ole. Siis tundubki ühest küljest, et 130 eurot lindil higistamise eest pole mõistlik kulu. Samas kogemata kuskil maratonirajal ära surra liigitub vist veelgi ebamõistlikuma kategooria alla.

Ahjaa, diivaniost langes ka kuskile kuuvahetuse kanti ning Ryanairi hüvitist pole ma siiani oma kontole saanud (selle saaga jätk ootab veel eraldi postitust). Kõige selle kiuste kasvas netoväärtuse taimeke üle paari kuu jälle igati usinalt ning üritan ka paar järgmist kuud seda poole palgatulu eksperimenti jätkata. Kuna ühtegi reisi hetkel enne sügist silmapiiril pole, võib see isegi õnneks minna.

neto

 

Kuidas pikaajalisi investeerimiseesmärke ellu viia

Investeerimine on teadupärast kestvussport, mis vajab vastupidavust ning pikaajalist planeerimist. Samas võib erinevates investeerimiskogukondades sageli lugeda-kuulda algajate väikeinvestorite küsimusi stiilis “Kui mul on 2000 eurot, kui palju ma selle pealt kolme aastaga teenida võiks?” või “Kuhu ma võiksin kaheks aastaks pulmade korraldamise raha kasvama panna?” Tegemist on küll äärmuslike näidetega, ent need peegeldavad ilmekalt levinud suhtumist, kus investeerimist nähakse millegi ühekordse ning lühiajalisena, mitte pikaajalise protsessina.

Oma rolli mängib siin juba meie aju ehitus, mis pole kuigi sobilik selleks, et koguda pensionieaks või üritada saavutada finantsvabadus. Inimese peamised instinktid on häälestatud ammumöödunud ajaks, kui pikim planeeritav ajaperspektiiv oli päeva lõpuni elus püsida. See on üsna ebaefektiivne tänapäeval, kui meie eeldatav eluiga rühib kolmekohaliste numbrite suunas ning adrenaliin on midagi, mida käiakse raha eest juurde ostmas.

Seetõttu kipume keskenduma käesoleva ohu tõrjumisele ning oleme saamatud pikaajaliste plaanide elluviimises. Enamiku investorite tulemus jääb turu keskmisele alla just seetõttu, et lastakse emotsioonidel endast võitu saada ning minnakse nii tõusus kui languses massidega kaasa. Samuti kipub see lühiajaliselt toimiv aju eeldama, et käesoleva hetke tingimused jäävad püsima, isegi kui ajalooliselt ning loogiliselt on arusaadav, et see nii pole.

Näieks enamik investoreid ilmselt teab, et turg on tsükliline, aga kriisiolukorras võtavad koopameheinstinktid tüüri üle ning üritavad paaniliselt müües päästa, mis päästa annab. Tulemuseks on oodatust kasinam tootlus (või lausa kahjum) ja pettumine investeerimises tervikuna.

Kuidas oma koopameheinstinktid siis üle kavaldada ning pikaajaliselt ja targalt tegutseda? 

1) Mõtle läbi, mida sa teha tahad
Artikli alguses toodud näidete puhul ei saa küsijad ilmselt isegi aru, kas nad tahavad investeerida või kaubelda. Tee endale selgeks, mida sa teha tahad ja mida kindlasti teha ei tasuks (näiteks paariaastase perspektiiviga investeerida raha, mida siis kindlasti vaja läheb).

Pildiotsingu dream funny gif tulemus

2) Pane plaan paika
Plaan ei pea olema detailideni ideaalne, aga mõtle suuremad põhimõtted siiski läbi – alates sellest, kuhu, kui palju ning millal sa investeerid (nt iga kvartal 30% oma sissetulekust dividendiaktsiatesse) ja lõpetades sellega, kuhu sa välja tahad jõuda (nt finantsvabaduse või muretu pensionipõlveni).

Pildiotsingu plan gif tulemus

3) Pea plaanist kinni
Ilmselt kõlab elementaarselt, aga väärib siiski üle kordamist. Liigne portfelli näppimine teeb enamasti rohkem kahju kui kasu. Lisaks toob see väikeinvestori puhul kaasa veel arvestatava kulu erinevatele teenustasudele. Sa ei saa hoovusel kaugustesse purjetada, kui sa iga laine peale ennast ise kummuli keerad.

Pildiotsingu plan funny gif tulemus

4) Väldi olukordi, mis päästikuna mõjuvad
Väldi neid olukordi, mis n-ö koopamehe puurist välja lasevad, ehk panevad investori tegema ebaratsionaalseid otsuseid. Kuna kriisist rääkimine on vesi klikimeedia veskile, võib abi olla näiteks meediapaastust. Leia endale tasakaalustatud objektiivsed infoallikad ning väldi emotsionaalset müra.

Seotud kujutis

5) Võta seda kui elustiili
Edukaks investeerimiseks tasub sellest kujundada elustiil, mitte võtta seda ühekordse projektina. Investori suurim abimees on aeg ja seda peab olema palju. Eelmainitud 2000 euro näite puhul tundub kolme aasta tootlus tõesti täiesti mõttetu. Kui aga investeerida 13 või isegi 30 aastat igal aastal 2000 eurot, on tulemus juba hoopis muljetavaldavam.

Pildiotsingu lifestyle gif tulemus

Kokkuvõttes pole pikaajaliste plaanide elluviimine küll kerge, aga sihikindla ning taktikalise tegutsemise puhul siiski võimalik. 

Saario börsipiiblist ning börsirobotitest

raamatupäis (2)

Pidasime siin elukaaslase ja koeraga oma igapühapäevast laipelu (nagu vaikelu, aga veel vaiksem) ning mõtlesin puhtalt provokatsiooni mõttes pealkirjaks panna midagi stiilis “Kas Saario börsipiibli võib saata ajaloo prügikasti?!?” Lõpuks lõin Saario jüngrite kartuses põnnama ning saite täpselt nii ebamahlaka pealkirja nagu ülevalpool näha on.

Ilmselt on iga kohalikke investeerimisgurusid jälgiv inimene Seppo Saario kultusest kuulnud. Tema raamatut “100 igihaljast börsivihjet” soovitatakse alustaval investoril lugeda juba esimeste rinnapiimasõõmude vahele ning mõni aeg tagasi anti välja ka tema mahukama eepose “Kuidas ma investeerin börsiaktsiatesse” kordustrükk.

Börsiaktsiate eeposest läbinärimisega vaevlesin siin omaette päris tükk aega ning meeldivaks öökapiraamatuks ma seda kindlasti soovitama ei hakka. Samuti ei hakka ma sellest peamisi mõttekohti välja tooma, sest minu jaoks puudus raamatus läbiv ladus sõnum või isegi ülesehituslik loogika ning tegemist oli lihtsalt lõputu hulga börsiseaduspärasuste jadaga. Ning kui siin juba kritiseerimiseks läks, on raamatu keelekasutus ka päris kohutav – vahepeal tekkis mul tunne, et kui ma pean lugema veel ühte liitlauset, mille keskele on täiesti tarbetult poogitud sõna “siis”, hakkan ma lihtsalt karjuma. Enamasti lõppes see küll hoopis magamajäämisega. Samas tuleb leppida, et Saario pole šõumees ning räägib asjast – teose populaarsust vaadates polegi tal vaja end ilukirjandusliku väärtusega vaevata.

Kui igihaljaste börsivihjete raamatut soovitatakse igale alustavale investorile, siis seda va paksemat raamatut ma päris algajale küll soovitada ei julgeks. (Või võiks see algaja vähemalt alustada raamatu tagumisest otsast, kus 100 igihalja vihje osa samuti mugavalt sees on.) Tegemist on justnimelt sellise ärahirmutamismaterjaliga, kus on kõike ja väga palju ning puhtteoreetilisel tasandil tundub see tihe faktikogu suures pildis ka vastukäiv.

Hoia oma aktsiaid pikaajaliselt käes, aga müü vahepeal õigel hetkel maha. Soovitavalt võiks see mahamüümine muidugi kevadel toimuda. Samas üks tõenäolisemaid tõusukuid aatas on juuli. Ja ehkki enamik aktsionäre ei võida turgu, ürita sina ikkagi kõike ajastada. Jne, jne, jne.

Pildiotsingu mind blown gif tulemus

Iseenesest ma annan au, et keegi kõik need seaduspärasused nii põhjalikult välja on toonud, aga teadmine, et miski nii käib, ei anna tingimata oskust ega isegi võimalust seda praktikasse rakendada. Sarnastele järeldustele oli jõudnud ka Investeerimisraadio, kus öeldi, et (algajal) väikeinvestoril pole nende teadmistega praktikas suurt midagi peale hakata ning heideti raamatule ette hektilist ülesehitust, sest segamini on vihjed kauplemiseks, pikaajaliseks investeerimiseks jne.

Kes ei teaks, et osta võiks odavalt ning müüa kallilt, aga ma sügavalt kahtlen, kas kõige selle infotulva peale on ühel hobikorras investeerival lihtsurelikul võimalik tolles hetkes öelda, mida mingi liikumine ikkagi tähendab. Mingid üsna sarnased protsessid võisid (tagasivaates) tähendada nii järgnevat kiiret turu üleshüpet kui pikemaajalise kriisi algust. Palju edu siis selle väljaselgitamisel, kumb parajasti käes on. 😀

Pildiotsingu steve carell laugh gif tulemus

Mulle tundub, et enamik raamatus olevat infot käib liiga pikalt üle väikeste hobiinvestorite peade. Iseenesest ma olen nõus, et haridus mööda külgi maha ei jookse ning hea on vähemalt teada, kuidas mingid protsessid käivad. Samas ei ole paljud Saario väljatoodud seaduspärasused ka midagi enamat, kui fakti konstanteerimine – turg tavaliselt käitub *nii*. Saati, et paljud seaduspärasused kehtivad küll Soome turul, aga nt USA turul käivad risti vastupidi (ning kolmanda koha seaduspärasused pead üldse ise välja uurima).

Nii palju on inimesi, kelle elutöö ning kogu haridus keskendub investeerimisele ja kes tegelevad sellega päevast päeva. Ka neist ei suuda peaaegu keegi tegelikult turu käitumist täpselt ette ennustada (ning see on normaalne, sest sellel börsi toimimine tuginebki). Selles valguses pole mul erilist usku, et ilma ebaproportsionaalselt palju aega ja energiat kulutamata oleks väiksel investoril võimalik teadlikult turgu märkimisväärselt võita.

Muidugi ei tasu ka päris loll olla ning põhimõisted tasub endale selgeks teha, aga ei tasu ka endale ette kujutada, et ühel hetkel on kogu see maailm nii selge, et võimalik on teha ainult optimaalselt ülikasulikke ning turvalisi valikuid. Mida muud inimesed sellest detailideni eneseharimisest (ning sageli tegude edasilükkamisest) ootavad, kui seda, et see annaks neile lõpuks täieliku garantii tehtud valikute tuleviku osas.

Üldse tekkis mul kõigi nende erinevate indeksite ning üksikaktsiate näitajate suhete puru peale küsimus, miks selle hindamiseks lihtsalt ühte korraliku algoritmi pole leiutatud. Aga oot-oot, muidugi ongi juba leiutatud ju!

Hoomamatu osa (mõnedel andmetel umbes 60%) tehingutest teevad tänapäeva börsil juba robotid, kes nonstop analüüsivadki iga virvet aktsiaturulAlgoritmkauplemine (algorithmic trading) mõjutab tänapäeval turgu enneolematult määral ning arvutiprogrammid suudavad teha tuhandeid tehinguid sekundis. Etteantud muutuste kombinatsioonile suudab robot reageerida murdosaga sekundist ning eksperdid juba kahtlustavad, et see võimendab turu kõikumist. Ulmevaldkonda ära kaldudes töötatakse väidetavalt välja lausa selliseid algoritme, mis analüüsivad finantsmaailma võtmeisikute kõne nüansse, et leida mikroviiteid võimalikele kauplemiskohtadele.

Nagu üks ekspert ütles – see pole enam meie esiisade aktsiaturg. Tänu robotitele on protsessid nii kiirendatud, et kukkumised toimuvad minutitega. Digidopingul lammutavad investeerimisrobotid vähendavad sellega turu usaldusväärsust lihtsurelike investorite silmis, sest börs tundub üha ettearvamatum koht, kus oma raha hoida.

Selles valguses tekibki mul kahtlus, et Saario raamat on mõeldud tollele “esiisade aktsiaturule”, mis tänapäeva tingimustes üha vähem ajakohane on. Soovitused hoida end protsessidega kursis, sotsialiseeruda info hankimiseks teiste investoritega ning igapäevaselt turgu jälgida tunduvad tänapäeva tehnoloogilistes tingimustes pigem nunnud kui tõsiseltvõetavad. Veidi utreerituna on omaette excelis nahistav ning maikuus aktsiaid müüv investor tulevikus pigem vabaõhumuuseumi eksponaat kui reegel.

Lõpetuseks soovitan end sellest raamatust lihtsalt mitte ahastusse ajada (ja mu viimasest maailmalõpukuulutusest samuti mitte), sest piisava doosi sihikindlusega on see raamat kindlasti seljatatav kõigile. Soovitavalt võiks enne konkreetse üllitise kallale asumist mingi kogemus ning maailmapilt endal olemas olla, et kõik vajalik sealt kõrva taha noppida ning ülejäänuga end mitte hulluks ajada. 

Minisünna!

Peaaegu oleksin magama ära läinud, kui viimasel hetkel meenus, et täna on minu rahablogi esimene sünnipäev! Selle jooksul olen tootnud 54 postitust (praegune on ümmargune 55.) ning üle 36 000 sõna (keskmiselt 600-700 sõna postituses).

Neist popimad:

  1. Nipid algajatele kooselajatele – kuidas korraldada oma rahaasju
  2. REISINIPID: mida teha, kui lend hilineb, ehk kuidas Ryanair mu reisi kinni maksis
  3. Kuidas kaks surmpraktilist inimest pulma planeerivad

Aasta algusest kajastatakse blogi Rahajuttude portaalis, millele andsin märtsi alguses ka intervjuu. Samuti võib mu parimaid postitusi leida uusmeedias Edasi.org.

Ega siin pikka juttu polegi (muidu jõuab õige päev enne otsa saada). Suur aitäh teile kõigile lugemast-kommenteerimast ja rahaaru meile kõigile uuel tiirul ümber päikese!

Mina tänan!

Pildiotsingu birthday dog gif tulemus
ah mis nüüd mina